Rabas nina vastu maad
Rabad on ühed põnevamad ja erilisemad looduspaigad Eestis. Esmapilgul võivad need tunduda üsna vaiksed ja ühetaolised, kuid tegelikult on rabas väga mitmekesine taimestik. Rabataimed on kohastunud elama keskkonnas, kus on palju vett, vähe toitaineid ja happeline pinnas. Just nende eriliste tingimuste tõttu on rabas kujunenud taimede liigid sellised, mida mujal looduses ei kohta.
Üks kõige iseloomulikumaid rabataimi on turbasammal, mis moodustab paksu rohelise- või punakakirju vaiba ning aitab kaasa raba kujunemisele. Ise nii tillukene, aga suudab imada endast 10-20 korda rohkem vett, et vajadusel ajutise kuivaperioodiga hakkama saama.
Ja seal rohelisel vaibal leiab ka söödavat kraami. Jõhvikad, pohlad, kukemarjad, sinikad, murakad… jaksa ainult kokku korjata, mahlaks või moosiks vaarikata või niisama suhu pista.
Üks parimaid meetaimigi kasvab ka rabas. Vaatamata toitainete vaesele keskkonnale õitseb kanarbik rikkalikult ja on vägagi nektaririkas.
Mitte kõik ei ole küll siiski nii roosiline. Mõni taim, näiteks sookail, võib tundlikumal inimesel kehva enesetunnet tekitada ilma, et ta seda isegi puudutaks. Eeterlike õlide eritamisel tekkiv lõhn võib näiteks pea valutama panna. Mõni kirjeldab ka pearinglust, aga mina õnneks ei ole seda täheldanud. Tunnen üldse sookailu lõhna harva ja pigem alles siis, kui seda näppude vahel mudin.
Aga meil on ka mõni tõeline elukas rabas kasvamas, huulhein. Ise tegelikult üsna väike, aga usin putukapüüdja. Kuna nagu juba öeldud, rabas on pigem toitainevaene keskkond, siis mõni on olnud oma arengus nii nutikas, et õppis toituma putukatest. Nimelt, tema lehtedel paiknevad kleepuvad tilgakesed, mille külge putukad kinni jäävad. Kord õnnestus mul juhuslikult ise lõunasöögi võikuga maha istudes sattuda peale ka huulheina lõunapausile.
Rabasse minnes tasub meeles pidada, et tegemist on õrna ökosüsteemiga. Taimed kasvavad seal sageli aeglaselt ning tallamine võib kahjustada sambla kihti ja teisi taimi. Seetõttu on kõige parem liikuda laudteedel või tähistatud radadel ning vaadelda taimi neid kahjustamata.
Rabataimed näitavad hästi, kui erinevalt võivad taimed looduses ellu jääda. Mõni kogub endasse vett, teine suudab toime tulla toitainetevaeses mullas ja kolmas püüab ellujäämiseks isegi putukaid. Just sellised kohastumused muudavad rabad põnevaks ja väärtuslikuks looduskeskkonnaks. Kui järgmine kord omade rappa satud, tasub korraks peatuda ja vaadata lähemalt. Väikese samblatuti või tagasihoidliku põõsa taga võib peituda terve lugu sellest, kuidas elu keerulistes tingimustes hakkama saab.
