Kas üksi või koos?
Lisaks eelmises postituses toodud raja valimise teemale on matka ettevalmistamisel veel üks oluline punkt, millega ma tihti kokku puutun. Kas ma lähen üksinda või kellegagi koos? Ma ei tea, kuidas teistel, aga minul on ikka olnud kerget hirmu alates sellest, kas ma ikka leian õige raja kuni selleni välja, kas ma ainult iseendaga oldud saan.
Matkamine on suurepärane võimalus argipäevast eemalduda, liikuda värskes õhus, tugevdada oma keha ja laadida end vaimselt. Me kõik teame seda, aga tihti takerdubki minek ikka millegi taha. Näiteks selle sama küsimuse taha, kas ma julgen minna üksinda või tahan kutsuda kedagi kaasa. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused ning valik sõltub suuresti inimese iseloomust, kogemusest ja sellest, mida ta matkalt ootab.
Üksi matkamine- vabadus ja eneseületus.
Alustame sellest, et üksinda minnes ei ole mul vaja kellegi teise plaanidega arvestada. Saan minna siis ja sinna, kuhu mina tahan. Kaaslase soovidega arvestamises ei oleks midagi halba, aga selles on teatud vabadus, kui ei ole vaja teha kompromisse aja või marsruudi osas. See võib olla eriti hea võimalus inimestele, kes soovivad oma mõtetega rahulikult olla ja igapäevasest sagimisest puhata.
Vaimse tervise seisukohalt võib üksinda looduses viibimine mõjuda väga hästi. Looduses liikumine aitab vähendada stressi ja annab võimaluse mõtetel rahuneda. Samuti võib üksinda matkamine suurendada enesekindlust. Kui inimene suudab läbida keerulisema raja ja lahendada teel tekkinud probleemid iseseisvalt, annab see talle tunde, et ta saab ka muude elus ette tulevate raskustega hakkama.
Nagu me teame, siis ka füüsiliselt on matkamine samuti kasulik. Kõndimine parandab vastupidavust, tugevdab lihaseid ja toetab südame-veresoonkonna tervist. Üksi matkates saab koormust täpselt enda võimete järgi reguleerida – vajadusel saab tempot tõsta või aeglustada.
Samas kaasnevad üksinda matkamisega ka riskid. Kui midagi juhtub, näiteks väänad jala, eksid ära või muutub ilm ootamatult halvaks (vahel harva juhtub seda Eestis ka), siis pole läheduses inimest, kes saaks kohe aidata. See võib tekitada ka vaimset pinget ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikema matkaga. Seetõttu on üksinda matkates eriti oluline valida jõukohane rada, kontrollida ilma ja anda kellelegi teada, kuhu minnakse.
Koos matkamine – turvalisus ja ühine kogemus
Koos matkamisel on üks suurimaid eeliseid turvalisus. Kui midagi peaks juhtuma, saab kaaslane aidata või vajadusel abi kutsuda. Samuti võib keerulisematel radadel olla lihtsam üksteist motiveerida ja julgustada.
Vaimse tervise seisukohalt võib koos matkamine olla suurepärane viis suhete tugevdamiseks. Ühine füüsiline tegevus ja looduses viibimine annavad võimaluse rahulikult vestelda ning veeta kvaliteetaega ilma telefoni ja muude igapäevaste segajateta. Hea seltskond võib muuta ka pikema ja füüsiliselt raskema matka palju nauditavamaks.
Kumb siis valida?
Mina valin nii ja naa, kuidas parasjagu enda enesetunne on ja millise matka järgi hetkel vajadus on. Kui eesmärk on saada omaette aega, mõtteid korrastada või näiteks grupi jaoks rada ja jutukohad läbi mõelda, siis lähen üksinda. Kui aga lähen pikemale enda jaoks tundmatule matkale, siis on tore jagada ühiseid elamusi kaaslasega (julgem kah).
Proovi mõlemat pidi, üks ei välista teist. Tähtis on, et üksinda minnes oleks lähedastele jõetud info, kuhu sa lähed ja kui kauaks minna plaanid ning koos minnes oleks kaaslane sarnase taustaga, et mõlemale oleks matk meeldiv.
