Kuidas valida sobiv matkarada?
Ma olen nüüdseks juba mõnda aega Eestis ringi jalutanud, aga ikka kohtan inimesi, kes ei ole päris kindlad, kuidas õigele rajale saada. Panin kirja mõed punktid, millele tasub alustuseks mõelda. Selleks, et olla meeldejääv, ei pea matk olema ei pikk ega keerulisel maastikul. Sageli sõltub hea elamus hoopis sellest, kas rada sobib sinu ootuste, füüsilise vormi ja ettevalmistusega.
Kõigepealt mõtle, miks sa matkama lähed. Kas soovid rahulikku jalutuskäiku looduses, pildistada, vaadelda linde või teha korralikku trenni? Kui eesmärk on puhkus, vali lühem ja hästi tähistatud rada. Kui otsid väljakutset, vaata raja pikkust, tõuse ja pinnast.
Minu üks negatiivses mõttes kõige meeldejäävamaid matku oli korraldatud spordiüritus. Rajatähistus super, loodus imeline, süüa ja juua sai hästi, aga kuna tegu oli spordiüritusega, siis ma püüdsin hoida tempot. Viimaseks ju ometi ei taha jääda ja üks hetk pannakse finish ikka kinni ka. See oli suur viga, sest lõõgastava kogemuse asemel tulin ma rajalt ära hoopis tigedana.
Minu matkamise eesmärk on keskkonnavahetus, iseenda ja looduse märkamine. Seda rahulolu, mida ma matkale minnes otsin, saan ma ikkagi rännates üksi või väikeses seltskonnas ja ilma ajalise piiranguta. Tahan liiva asemel kasutada metsarada, siis teen seda. Tahan teha kolme pikniku asemel kuus, siis teen seda.
Teine oluline osa on hinnata ka oma füüsilist vormi ausalt. Algajale sobib tavaliselt 3–6 km pikkune rada, mida saab läbida 1–2 tunniga. Kogenum matkaja võib valida pikema ringi või vaheldusrikkama maastiku. Kerge eneseületus annab kindlasti mõnusa tunde pikemaks ajaks, aga kui sa vaevled pärast jalavaludes või sead ennast vale maastiku valikuga lausa ohtu, see ei sobi kohe üldse.
Ära unusta aastaaega ja ilma. Sügisel võivad metsarajad olla märjad ja libedad, talvel mõjutavad liikumist lumi ja jää. Soovitus riietuda kihiliselt kehtib igal aastaajal. Ka suvel võib juhtuda, et metsasem rajalõik on palav ja lagedamal kohal on tuulisem.
Ära liigselt põe oma mudaseks saanud tossude päras. Küllap saad need kodus ikka puhtaks pestud. Pane võimalusel autosse valmis vahetusriided ja -jalanõud. Nii ei pea sa muretsema rajal selle pärast, kuidas pärast koju saab.
Väike vihmakeep ei võta kotis eriti palju ruumi, aga võib muuta matka oluliselt meeldivamaks. Suvine vihmasabin ei ole ju midagi hullu, aga sügisel märgade riietega edasi kõndides võib tuule käes olla väga külm.
Hea nipp on valida rada, kus on midagi, mis sind päriselt huvitab. Näiteks raba, juga, merevaade või vaatetorn. Kui sihtkoht tekitab elevust, tundub ka kõndimine kergem.
Kokkuvõttes on veidi liiga lihtne rada parem kui liiga raske. Kui matka lõpus jääb tunne, et oleksid suutnud veel natuke edasi minna, oled suure tõenäosusega valinud endale sobiva raja. Nii tekib soov loodusesse tagasi tulla, mis ongi kõige olulisem.
